Aruande koostamine

Kui raamatud on korras, ava Aruanded → Majandusaasta aruanded, leia aasta ja vajuta Koosta aruanne. Arvello loeb su raamatupidamise ja koostab terve aruande mustandi: bilansi, kasumiaruande, lisad ja tegevusaruande, koos eelmise aasta numbritega võrdluseks. Bilanss ja kasumiaruanne lähevad XBRL-faili, mille laadid äriregistrisse üles. Lisad ja tegevusaruanne sinna ei lähe: registri XBRL-vormingus pole tegevusaruande jaoks kohta ja mikroettevõtja lisad on seal kindla tekstiga vormid mõne lahtriga, mitte vaba tekst. Mõlemad sisestad portaalis tekstist, mille Arvello sulle kopeerimiseks valmis annab.

Kõigepealt kontrollib Arvello, et aasta korrigeerivad kanded on raamatupidamises olemas: iga kuu amortisatsioon, aasta viimasel päeval tasumata välisvaluutas arvete ümberhindlus, kui aasta lõpus oli kedagi tööl, vastus kasutamata põhipuhkuse kohta, üle aasta lõpu ulatuva teenuse perioodiga ostude viitvõlad ja ettemakstud kulud, kapitalirendi lühiajaline osa, vastus veel kohustisena kajastatud sihtfinantseerimise kohta ning põhivara ülevaatus kahjustuste ja vananemise osas. Kui midagi puudub, avab Koosta aruanne numbrite asemel aruande lehe kaardiga Aastalõpu kontrollid. Iga kontrolli saab seal parandada ühe sammuga; kui kõik on tehtud, koosta aruanne uuesti. Arvuta raamatupidamisest uuesti teeb samad kontrollid. Koostatud aruanne on raamatupidamise hetkeseis. Kõik, mis kirjendatakse selle aasta kuupäevaga enne aruande esitamist (aastalõpu parandus, hilinenud arve, jaanuaris kinnitatud detsembri palk), viib aruande tagasi mustandiks, et vanu numbreid ei saaks alla laadida, ja koostad selle uuesti. XBRL-faili allalaadimine ootab ka siis, kui mõni aastalõpu kontroll on taas lahtine, näiteks kui lisad töötaja ja puhkusetasu küsimus tuleb tagasi. Aastalõpu kontrollnimekiri selgitab igaüht neist.

Bilansis näidatakse miinuses pangakontot lühiajalise laenuna, mitte negatiivse rahana: raamatupidamise juhend (RTJ 2) käsitab arvelduskrediiti laenuna ega luba sellega teiste pangakontode jääke vähendada, kui pangal pole seadusest tulenevat õigust neid tasaarveldada.

See, mille saad, ei ole tühi vorm — see on valmis mustand, mis ootab ülevaatamist.

Mikro- või väikeettevõtja — kumb sa oled

Eesti seadus mõõdab aruande ettevõtte järgi ja Arvello liigitab sinu oma numbritest automaatselt. Ettevõte jääb mikroettevõtjaks seni, kuni ta ei ületa vähemalt kahte kolmest piirmäärast — 450 000 € vara, 900 000 € müügitulu või 10 töötajat —, mille ületamisel saab temast väikeettevõtja. Üks piiripealne aasta kategooriat ei muuda: tingimused peavad osutama samasse suunda kahel järjestikusel aruandekuupäeval.

Selle kohal on lagi, millest kõrgemale Arvello aruannet koostada ei saa: kui ettevõte ületab kaks kolmest — 7 500 000 € vara, 15 000 000 € müügitulu või 50 töötajat —, on ta keskmise suurusega ettevõtja ja esitab lühendatud aruande asemel täismahus majandusaasta aruande. Sama kahe aasta reegel kehtib ka siin, nii et väikeettevõtja, kes ületab lae esimest korda, esitab aruande veel väikeettevõtjana. Uuel ettevõttel pole esimese aruande juures varasemat aastat, millega võrrelda, nii et otsustavad tema enda numbrid. Kui reegli järgi on ettevõte keskmise suurusega, ütleb aruande leht seda ja XBRL-faili allalaadimine on blokeeritud, sest Arvello koostatud fail ei oleks see aruanne, mida seadus nõuab. Enne 2024. aastat algavatele aastatele kehtivad varasemad piirid (lagi 4 000 000 € / 8 000 000 € / 50).

Kategooria otsustab, milliseid vorme register ootab. Mikroettevõtja esitab lühemad lisad (Arvello koostab kuus) ja tegevusaruannet tal tavaliselt vaja ei ole. Väikeettevõtja esitab põhjalikumad lisad (Arvello koostab kaksteist; seadus seab miinimumi, mitte piiri) pluss tegevusaruande. Mõlemad esitavad detailse bilansi: alates raamatupidamise seaduse 17. jaanuaril 2025 jõustunud muudatusest ei saa mikroettevõtja enam esitada ainult kokkuvõtvate ridadega lühendatud bilanssi. Enne 2024. aastat alanud aasta kohta koostab Arvello mikroettevõtjale endiselt lühendatud bilansi, mida register nende aastate puhul vastu võtab. Kategooria paistab aruande lehel märgisena.

Mis täidetakse automaatselt

• Bilanss ja kasumiaruanne — arvutatud su proovibilansist ja seatud registri aruanderidadele, koos eelmise perioodi võrdlusandmetega. Võrdlusandmed on su eelmine salvestatud majandusaasta, nii et kuni 18-kuulise esimese aasta või üleminekuaasta järel katavad need kogu selle aasta, mitte ainult viimased 12 kuud.
• Ettevõtte esimene aasta — eelmist aastat pole, nii et bilansi võrdlusveerg on su algbilanss: see, mis ettevõttel asutamise päeval oli, tavaliselt ainult osakapital ja selle sissemaksmata osa, kui ettevõte asutati sissemakset tegemata. Kasumiaruandes sel aastal võrdlusandmeid ei ole. Nii nõuab raamatupidamise seadus esimeselt asutamisjärgselt aruandelt (§ 26 lg 2) ja XBRL-fail esitab algbilansi aasta esimese päeva seisuga.
• Lisad — sulle valmis kirjutatud: arvestuspõhimõtted, bilansivälised kohustised, tagatud kohustised, juhtkonnale antud laenud, oma osad ja töötajate arv, väikeettevõtjale veel kuus lisaks (põhivara liikumine, seotud osapoolte tehingud ja nii edasi).
• Tegevusaruanne — lühike jutustus aastast, kirjutatud nii eesti kui inglise keeles su ettevõtte andmetest: põhitegevus, müügitulu ja kuidas see eelmise aastaga võrreldes liikus, aasta kasum või kahjum ning töötajate arv. Väikeettevõtja peab selle esitama. Mikroettevõtja ei pea, välja arvatud siis, kui netovara on langenud alla äriseadustiku § 176 piiri (pool osakapitalist; enne 2023. aasta veebruari bilansipäeva korral ka 2500 €). Seadus paneb omakapitali taastamise plaani siis lisadesse ja äriregistri portaal küsib sel juhul ka tegevusaruannet, nii et plaan läheb mõlemasse. Tegevusaruande sakk ütleb, mis sinu ettevõttele kehtib.

Raamatupidamisest koostatud lisad

Mitu lisa täidetakse kindla teksti asemel su raamatupidamisest ja registritest. Need on ikka mustandid, mida üle vaadata, ja kõik, mida Arvello teada ei saa, on märgitud [täpsustada].

• Juhtkonnale antud laenud — koostatakse juhatuse liikme arveldusarvest: saldo aasta alguses ja lõpus, välja antud laenud ja ettemaksed (pangas Juhatuse liikme isiklik väljamakse) ning tagasimaksed. Märtsis antud ja septembris tagasi makstud laen on lisas kirjas, kuigi saldo on mõlemas otsas null. Ainult siis, kui terve aasta jooksul midagi ei liikunud, ütleb lisa, et laene ei antud.
• Juhatuse liikmete tasud (väikeettevõtja) — aasta jooksul arvestatud juhatuse liikme tasu ja see, millisel kasumiaruande real see on: skeemi 1 puhul Tööjõukulud, skeemi 2 puhul Üldhalduskulud. Juhatuse liikme töölepingu alusel makstud palka raamatupidamine eraldi välja ei too, nii et lisa palub selle lisada, kui see on.
• Seotud osapooled (väikeettevõtja) — müügid, ostud ja aasta lõpu saldod iga kontaktiga, mille oled märkinud seotud osapooleks (vaata Kliendid ja tarnijad), rühmitatud nii, nagu registri vorm neid rühmitab, ning juhatuse liikme tasu ja juhatuse liikme laen. Summad on käibemaksuta ja kreeditarved on maha arvatud. Seotud osapoolelt saadud laene, näiteks osaniku laenu, kontaktiga ei seota, nii et lisa palub need lisada.
• Põhivara liikumine (väikeettevõtja) — tabel su põhivararegistrist: soetusmaksumus, akumuleeritud kulum ja jääkmaksumus aasta alguses ja lõpus, ostud, müügid ja aasta kulum rühmade kaupa (transpordivahendid, arvutid ja nii edasi). Kontrollsummaks on pearaamat. Kui põhivara kontodel on rohkem, kui register selgitab (tavaliselt Arvello-eelsed algsaldod), näitab lisa vahet ja palub enne esitamist puuduvad varad registrisse lisada või saldod parandada.
• Oma osad ja kinnisvarainvesteeringud — koostatakse nende kontodelt: saldo aasta alguses ja lõpus ning see, mida osteti või müüdi. Kindel tekst „oma osasid ei ole“ tuleb ainult siis, kui neid polnud ja midagi ei liikunud. Kinnisvarainvesteeringute lisa (väikeettevõtja) näitab konto suurenemised ja vähenemised kokku, sest õiglase väärtuse muutus ja kulum kajastuvad samal kontol kui ost ja müük. Lisa palub need jaotada soetusteks, parendusteks, müükideks, kulumiks ja õiglase väärtuse muutuseks ning lisada kajastamise meetodi ja renditulu. Esitatud aruandest imporditud immateriaalsete põhivarade saldod lähevad põhivara lisasse koos palvega lisada liikumine, sest põhivararegistris on ainult materiaalne põhivara.
• Töötajad — töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale, nagu registri vorm küsib: kaks terve aasta poole kohaga töötajat on kokku üks. Arvesse läheb iga inimese töökoormus lehelt Maksa endale → Inimesed sellisena, nagu see on aruande koostamise ajal, terve aasta kohta, nii et kui kellegi töökoormus aasta jooksul muutus, paranda arv lisas. Väikeettevõtja lisa loeb töötajad ja juhatuse liikmed ka töötamise liikide kaupa eraldi. Seal lähevad arvesse ainult juhatuse liikmed, kellele makstakse tasu: tasuta juhatuse liiget töötamise registris ei registreerita. Kas töölepinguta juhatuse liikmed lähevad täistööajale taandatud arvu sisse, registri juhendist üheselt ei selgu, nii et kontrolli seda rida oma olukorra järgi.

Juhatuse liikme laenu tingimused

Kui juhatuse liikme arveldusarvel on saldo või aasta jooksul liikumisi, näitab Lisade sakk kaarti Juhatuse liikme laenu tingimused. Sisesta laenude lisa jaoks lõpptähtaeg ja intressimäär ning aasta lõpu saldost osa, mille tähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast aasta lõppu. See osa kajastub pikaajalise nõudena ja ülejäänu lühiajalisena, sest jaotus käib aruandekuupäeval tagasi maksmata osa järgi, mitte laenu algse tähtaja järgi: kaheaastane laen, millest on jäänud kuus kuud, on lühiajaline. Nõudmisel tagastatav laen on täielikult lühiajaline, nii et jäta pikaajaline osa 0-ks. Salvesta ja vajuta Arvuta raamatupidamisest uuesti, et bilanss ja lisa selle üles võtaksid.

Kui arvel on kreeditsaldo, võlgneb ettevõte juhatuse liikmele. Bilanss näitab seda siis muude võlgade all, mitte negatiivse nõudena.

Mida sa üle vaatad ja muudad

Aruande lehel on sakk iga osa jaoks: Bilanss, Kasumiaruanne, Lisad, Tegevusaruanne, Kasumi jaotamine ja Kontroll. Kliki mis tahes lisal või tegevusaruande tekstil, et seda muuta. Sinu muudatused säilivad ka siis, kui hiljem vajutad Arvuta raamatupidamisest uuesti — uuesti arvutamine värskendab numbreid, ilma et kirjutaks üle seda, mille kirjutasid. Siin kirjutatud tekst on see, mille portaalis sisse kleebid, nii et tasub see enne esitamist korda saada. Tekst on eesti keeles, sest majandusaasta aruanne koostatakse eesti keeles.

Sakk Kasumi jaotamine kirjeldab, mis aasta tulemiga toimub: kui palju läheb dividendideks, kui palju reservidesse ja kui palju jääb jaotamata. Arvello näitab kokku jaotatavat summat, kontrollib su jaotusi äriseadustiku netovara reeglite vastu ja annab hinnangu tulumaksule, mille dividend kaasa tooks. Kui mõne varasema aasta esitatud aruanne on osa sellest kasumist juba sidunud — otsustatud, aga veel välja kuulutamata dividend või reservidesse suunatud summa — näidatakse seotud summat jaotatavast maha võetuna ja ettepanek peab mahtuma järelejäänu sisse: sama summa, mille "Maksa endale" lehe dividendide saadavuse kaart kinni hoiab. Need summad sisestatakse esitamisel registri portaali, nii et nüüd paika panemine säästab hilisema edasi-tagasi käigu.

Valideerimine

Mustandis või ülevaatamisel oleva aruande saad kustutada nupuga Kustuta aruanne: koos sellega kustutatakse lisad, numbrid ja kasumi jaotamise ettepanek, raamatupidamist see ei puuduta ja aruande saad uuesti koostada. Koostatud aruande ava enne uuesti; esitatud või lukustatud aruanne jääb alles kui esitamise tõend, nagu ka esitatud aruanne, mille oled parandamiseks uuesti avanud.

Sakk Kontroll näitab struktuurikontrolle ühe pilguga: bilanss on tasakaalus (varad võrduvad kohustiste ja omakapitaliga), kasumiaruande puhaskasum vastab bilansile ja kõik kohustuslikud väljad on täidetud. Põhjalikum valideerimine käivitub, kui laadid XBRL-faili alla — see katab näiteks aruandeperioodi kehtivust ja seda, kas eelmise aasta numbrid klapivad eelmise aruandega. Vead blokeerivad allalaadimise, kuni need on parandatud; hoiatused (näiteks netovara alla äriseadustiku miinimumi) näidatakse tähelepanu jaoks, kuid ei takista sind.

Sakk Kontroll võrdleb aruande enda numbreid ka audiitortegevuse seadusega. Vandeaudiitori ülevaatus on kohustuslik, kui ületatud on kaks neist: 2 000 000 € müügitulu, 1 000 000 € vara, keskmiselt 24 töötajat, või ükskõik milline neist: 6 000 000 €, 3 000 000 € või 72. Audit on kohustuslik, kui ületatud on kaks neist: 5 000 000 €, 2 500 000 € ja 50, või ükskõik milline neist: 15 000 000 €, 7 500 000 € ja 180. Need piirid kehtivad alates 2024. aastast algavatele aastatele; varasematele aastatele kehtisid madalamad piirid ja sakk ütleb, millist komplekti kasutati. Kumbki on hoiatus, mitte blokeering: faili saad ikka üles laadida, aga audiitori aruanne läheb registrisse koos sellega.

Üks harjumus, mida tasub kujundada: parandused tehakse raamatutes, mitte aruandes. Aruanne on su raamatupidamise projektsioon, nii et kui number on vale, paranda alusandmed — sobitamine, arve, raamatupidamiskanne — ja vajuta Arvuta raamatupidamisest uuesti. Väljundi muutmine ainult kataks kinni probleemi, mis su raamatutes endiselt istub.

Korduma kippuvad küsimused

Registrist imporditud aastal on vale kategooria

Äriregistrist imporditud aastate puhul ei ütle register, millise kategooriaga aruanne esitati, nii et Arvello tuletab selle esitatud numbritest selle aasta reeglite järgi. Töötajate arvu ta aga ei näe ja enne 2024. aastat pidi mikroettevõtjal olema ka üksainus osanik, kes oli ühtlasi juhatuse liige. Kontrolli kategooriat lehel Majandusaasta aruanded esitatud aruande vastu ja muuda see seal, kui see on vale: järgmine aruanne jätab esitatud kategooria kehtima, kuni numbrid osutavad kahel järjestikusel aasta lõpul mujale.

Numbrid tunduvad valed

Tavaline süüdlane on tehingute sobitamine: sobitamata pangatehingud jätavad raamatupidamise — ja seega aruande — tegelikkusest eemale. Järgmine on algsaldod — kui su ajalugu imporditi või sisestati seadistuse ajal, kontrolli alustavaid numbreid (vaata Finantsajaloo import). Paranda, arvuta uuesti, võrdle taas.

Valideerimine annab pidevalt vigu

Bilanss, mis ei taha tasakaalu minna, osutab peaaegu alati pigem poolikule raamatupidamisele kui aruande probleemile — tavaliselt sobitamata tehingud või algsaldod, mis polnud algusest peale tasakaalus. Loe konkreetset teadet, paranda alusandmed ja arvuta uuesti. Ja pea silmas kahe raskusastme vahet: hoiatused on nõuanded, vead aga tuleb lahendada enne, kui XBRL-fail alla laadib.