Aastalõpu kontrollnimekiri
Enne aruande koostamist: sobita pangatehingud, arvesta amortisatsioon, kontrolli dividende ja vaata aruanded üle.
Majandusaasta aruanne koostatakse otse su raamatutest, nii et selle täpsus otsustatakse ammu enne, kui aruande sektsiooni avad. Tund korrastamist praegu säästab sind hiljem segasest valideerimisveast — ja mida varem viga leitakse, seda väiksem see tavaliselt on.
Käi alljärgnev nimekiri läbi siis, kui su majandusaasta on lõppenud. Midagi erilist siin pole — see on tavaline raamatupidamine, korralikult lõpetatud.
Kontrollnimekiri
Raha su bilansis tuleb raamatupidamiskannetest, mitte pangast — seega peavad need kaks kokku langema. Käi läbi tehingute sobitamine ja lahenda kõik, mis aasta lõpus veel sobitamata. Mõni üksik lahtine tehing aasta jooksul on tavaline; aasta lõppu lahtiseks jätmine on aga see, kuidas bilanss tegelikkusest eemaldub.
Aasta lõpus tasumata müügiarved paistavad nõuetena, tasumata ostuarved võlgadena. Mõlemad on omal kohal — just selleks need read on —, kuid nõue, mille laekumist keegi ei oota, aruandesse ei kuulu. Vaata üle, mis on lahtine, ja nõua sisse see, mis on laekutav.
Amortisatsioon arvestatakse kuu kaupa ja aasta on täielik alles siis, kui iga kuu kuni majandusaasta lõpuni on arvestatud. Ilma nendeta paistab su vara uuem ja kasum suurem, kui see tegelikult on. Lünki ei pea käsitsi otsima: majandusaasta aruande leht näitab iga arvestamata kuu põhivara kaupa ja arvestab need ühe klõpsuga (vaata aastalõpu kontrolle).
Kui raha lahkus ettevõttest dividendidena, peavad raamatud seda kajastama. Dividendimaksed muudavad omakapitali ja toovad kaasa tulumaksu, nii et kirja panemata makse moonutab vaikselt mõlemat. Dividendide leht selgitab, kuidas need kirja lähevad.
Loe lõpuks kasumiaruanne ja bilanss üle võõra pilguga. Kas müügitulu on umbes see, mida ootasid? Kas mõnel real on märk, millel pole mõtet — negatiivne raha, jääk laenul, mille tagasi maksid? Kummalised numbrid siin saavad kummalisteks numbriteks majandusaasta aruandes, kus neid on raskem üles otsida.
Aastalõpu kontrollid, mida Arvello teeb
Osa aastalõpu kandeid on korrigeerivad kanded, mitte korrastamine, ja need arvutab Arvello sinu eest välja. Ava aasta jaotises Aruanded → Majandusaasta aruanded: kuni aruanne on koostamata, näitab selle leht kaarti Aastalõpu kontrollid ja Koosta aruanne ootab, kuni iga kontroll on tehtud. Iga kontrolli saab sel kaardil parandada ühe sammuga. Kui mõni kontroll jääb pärast aruande koostamist tegemata (näiteks lisad töötaja, kes oli aasta lõpus tööl), ootavad XBRL-faili allalaadimine ja nupp Olen esitanud seni, kuni see on uuesti tehtud. Juba alla laaditud aruande pead kaardi nägemiseks uuesti muutmiseks avama.
Amortisatsioon. Iga kuu, mis aastal on veel arvestamata, alates põhivara kasutuselevõtu kuust kuni aasta lõpu või täieliku amortiseerumiseni. Vahele jäänud oktoober läheb arvesse ka siis, kui november ja detsember on arvestatud. Algsaldode kuupäevani ja selle kuu sisse jäävaid kuid ei arvestata, sest need on algsaldodes. Kuud, mida enam arvestada ei saa, näidatakse hoiatusena: pärast aasta lõppu võõrandatud või maha kantud põhivara või põhivara, mille väärtuse kasutasid ära hilisemad kuud. Nende kulum kajastub hoopis hilisemas aastas.
Välisvaluutas arved. Muus valuutas müügi- või ostuarve, mis oli aasta viimasel päeval tasumata, hinnatakse ümber Euroopa Keskpanga selle päeva kursiga ja vahe kajastatakse valuutakursi kasumina (4300) või kahjumina (6100). Arvello vaatab arvet nii, nagu see oli aasta lõpus: jaanuari kuupäevaga laekumine ei lähe arvesse, nii et jaanuaris tasutud arve hinnatakse ümber ka siis, kui koostad aruande märtsis. Kanne storneeritakse järgmise aasta esimesel päeval, nii et laekumine kajastub tavapäraselt. Kui pärast kande tegemist lisad vana aasta kuupäevaga laekumise või kreeditarve, palub kaart kande uuesti teha ja kajastatakse ainult vahe.
Kasutamata põhipuhkus. Kui aasta viimasel päeval oli kedagi tööl, küsib Arvello puhkuse kohta, mis on välja teenitud, kuid kasutamata. See puhkus on selle aasta kulu, mil see välja teeniti. Sisesta brutopuhkusetasu kogu aasta lõpus kasutamata puhkuse eest, sealhulgas varasematest aastatest üle kantud päevad, mille nõue pole aegunud (kasutamata päevad × keskmine päevatasu). Kasutamata puhkus kantakse üle järgmisesse aastasse, kuid puhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul selle kalendriaasta lõpust, mille eest puhkust arvestatakse: 2024. aasta puhkust ei saa pärast 2025. aastat enam nõuda (TLS § 68 lg 5–6). Aegumine peatub ajaks, kui töötaja on emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel või ajateenistuses või asendusteenistuses, nii et nende aegade puhkus võib endiselt võlgu olla; Arvello lisab sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmakse, kajastab kogusumma aasta viimasel päeval kohustisena kontol 2290 ja storneerib kande järgmisel päeval. Kui kasutamata puhkust pole, klõpsa Kasutamata puhkust ei ole. Vastust saad muuta kuni aruande koostamiseni ja kajastatakse ainult vahe. Kui lisad või muudad töötajat, kes oli aasta lõpus tööl, küsitakse uuesti.
Teise aasta kulud. Ost kajastub tarnekuupäeval, kui tarnija tarnis enne arvet, muidu arve kuupäeval. 3. jaanuaril saadud arve detsembri üüri eest kajastub detsembris, kui sellel on tarnekuupäev, kuid ilma selleta jõuaks see uude aastasse, ja detsembris saadud arve järgmise aasta kindlustuse eest jääb sellesse aastasse. Märgi teise aasta eest olevale ostule teenuse periood (kulu lehel; vaata ostuarved) ja Arvello jagab selle aasta lõpus päevade järgi: hilisema arve see osa, mis on selle aasta eest, kajastatakse viitvõlana (2300), ja selle aasta arve osa, mis on järgmise aasta eest, viiakse ettemakstud kuludesse (1300). Muus valuutas arve viitvõlg kajastatakse Euroopa Keskpanga aastalõpu kursiga, sest just nii palju oli ettevõte siis võlgu: kulu jääb arve enda eurosummas ja vahe läheb kursikasumisse (4300) või -kahjumisse (6100), nagu iga tasumata välisvaluutas arve puhul. Ettemakse jääb selle kursiga, millega see tasuti. Mõlemad kanded storneeritakse järgmise aasta esimesel päeval, nii et ost ise jääb päevale, mil see kajastus. Kaart näitab ka ostusid esimesest 60 päevast pärast aasta lõppu, millel teenuse perioodi veel pole ja mida ei tarnitud selle aasta jooksul, et saaksid kontrollida, kas mõni neist on detsembri eest.
Kapitalirent. Kui sul on kapitalirendileping, on iga lepingu kohustise see osa, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul pärast aasta lõppu, lühiajaline kohustis ja ülejäänu pikaajaline. Kanne viib lühiajalise osa aasta viimasel päeval kontole 2420 ja järgmisel päeval tagasi.
Sihtfinantseerimine. Kui said toetuse, mille tingimused olid veel täitmata (vaata tehingute sobitamine), ootab see kontol 2320 kohustisena. Sisesta, kui suur osa sellest täitis tingimused aasta jooksul: see osa muutub tuluks (4100). Ülejäänust sisesta osa, mille tingimused täidetakse alles rohkem kui aasta pärast majandusaasta lõppu, et bilanss näitaks seda pikaajalisena (2330). Kui pole, sisesta 0. Vastust saad muuta kuni aruande koostamiseni.
Kahjustatud või vananenud põhivara. Raamatupidamise juhend (RTJ 5) nõuab, et iga majandusaasta lõpus vaataksid üle, kas mõni vara on oma jääkmaksumusest oluliselt vähem väärt: kahjustatud, kasutusest väljas, asendatud uuemaga või turul odavam, kui kulum seletab. Kaart loetleb kõik registris olevad varad koos jääkmaksumusega. Hinda selline vara alla summani, mille eest selle saaks müüa või mida see veel teenib, ja klõpsa siis Vaatasin kõik varad üle. Lõplikult kasutusest kõrvaldatud vara kantakse hoopis maha.
Muus valuutas pangakontod hinnatakse ümber koos välisvaluutas arvetega, samal kaardil: iga konto raha aasta lõpus hinnatakse selle päeva EKP kursiga ja vahe raamatupidamise euroväärtusest kajastatakse valuutakursi kasumina (4300) või kahjumina (6100), mis storneeritakse järgmise aasta esimesel päeval. Konto, millel välisvaluutat enam pole, kuid raamatupidamises on eurojääk (raha osteti ühe kursiga ja kulutati teisega), viiakse nulli.
Kaks asja juhtub ilma klõpsuta. Palk kajastub juba selle kuu kuluna, mille töö eest see makstakse: 5. jaanuaril makstud detsembri palk on detsembri kulu, kuigi see läheb jaanuari TSD-le. Ja miinuses pangakonto paistab majandusaasta aruande bilansis lühiajalise laenuna, mitte negatiivse rahana, sest raamatupidamise juhend (RTJ 2) ei luba arvelduskrediiti teiste pangakontode jääkidega tasaarveldada, kui pangal pole seadusest tulenevat õigust neid tasaarveldada.
Kui nimekiri on tehtud
See ongi raske osa. Edasi on aruande koostamine suuresti Arvello töö: ta paneb aruanded kokku raamatutest, mille just korda tegid. Ja kui midagi valet hiljem välja tuleb, käib parandus ikka siin — paranda kirjed ja arvuta aruanne uuesti.